Jaan Kaplinski seltsist Kaplinski-Kallaste Kultuurikeskuseni
Visiooniga on võimalik tutvuda ka soome keeles.
Tartust pärit kirjanik, luuletaja ja esseist Jaan Kaplinski (22.01.1941 – 08.08.2021) oli ja on maailma mõõtu luuletaja ja mõtleja, eesti kirjanikest kosmopoliitseim, samal ajal sügavate juurtega eesti mullas ja keeles. Ta kirjutas ja avaldas elu jooksul üle kuuekümne raamatu Eestis ja teist samapalju välisriikides. Tema loomingut on tõlgitud vähemalt kolmekümnesse keelde, ta on saanud mitmeid auhindu, muuhulgas Euroopa Kirjandusauhinna elutöö eest ning teda on korduvalt esitatud Nobeli kirjanduspreemia kandidaadiks. Kaplinski luule ja mõttelooming on tuntud ja hinnatud mitte ainult Eestis, vaid ka Soomes, Skandinaavias ning mujal rahvusvahelises kirjandusmaailmas.
Lisaks avaldatud teostele jäi Jaan Kaplinskist maha ka mahukas käsikirjaline ja digitaalne pärand: kaustikud mõtete ja märkmetega, loengute ja ettekannete konspektid, luuletuste ja juttude mustandid, artiklid, esseed, päevikud, kultuurilooliselt huvipakkuv kirjavahetus, raamatukogu ning palju muud. Kogu selle rikkaliku materjali korrastamine, läbitöötamine ning praegustele ja tulevastele põlvedele kättesaadavaks tegemine on suur ja aeganõudev ettevõtmine, mis ületab ühe inimese või isegi institutsiooni võimalused ning võib teoks saada vaid kõigi Jaani loomingu austajate ühise tööna.
Seetõttu paneme ette asutada 2022. aasta kevadel esimese sammuna Jaan Kaplinski selts, mis koondaks huvilisi isikuid ja asutusi Eestist, Soomest ja kogu maailmast, kes jagavad ühist arusaama nii Kaplinski pärandiga seotud sisulistest tegevustest kui ka kaugematest eesmärkidest ning soovivad nende teostumisele oma oskuste ja võimaluste piires kaasa aidata. Seltsi asutamine mittetulundusühinguna annab võimaluse osaleda mitmesugustes projektides ning küsida toetusi erinevatest fondidest ja eraannetajatelt stipendiumiteks, preemiateks, rahvusvaheliste konverentside ning muude kultuuriürituste korraldamiseks, mis aitavad avada ja edasi arendada Jaan Kaplinski pärandit.
Laiapõhjaline liikmeskond ning kõigile nähtav tulemuslik sisuline tegevus aitab luua seltsile ühiskondliku kandepinna ning tekitada usaldusväärsust ka idee algatajate teise suure eesmärgi teostamiseks, milleks on renoveerida seltsi tulevaseks füüsiliseks asupaigaks 1914. aastal soome arhitekti Walter Thomé projekti järgi Aino ja Oskar Kallasele ehitatud villa Tartus Raja 31a, mis on ka Jaan Kaplinski sünnikodu.
Alljärgnevalt on esitatud visandlikult ja valdkonniti tulevase seltsi peamised tegevussuunad, mis edasises töö käigus kindlasti laienevad, täienevad ja muutuvad.
- Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivis oleva Jaan Kaplinski pärandi korrastamise ja uurimise toetamine, taotledes selleks stipendiume ning tehes võimalusel koostööd Eesti kõrgkoolide tudengitega kõigis õppeastmetes.
- Jaan Kaplinski kirjandusliku loomingu tutvustamine mitmesuguste projektide ja ürituste kaudu, milles saavad osaleda ka kooliõpilased.
- Jaan Kaplinski mõtteloomingu lõimimine 21. sajandi aktuaalsete küsimustega inimese ja looduse, globaliseerumise, tehisintellekti, religiooni jm teemade vallas, korraldades sel eesmärgil rahvusvahelisi konverentse, seminare ja muid teadusüritusi. Selles valdkonnas teeb selts koostööd nii Tartu Ülikooli kui teiste teadusasutustega.
- Jaan Kaplinski loomingu mõju teistele kultuurivaldkondadele ning nende vastastikuste seoste teadvustamine ja uurimine, mida tehakse koostöös erinevate erialade kultuuriinimestega.
- Mõttekaaslaste ja toetajate otsimine Eestis ja Soomes, et renoveerida ja võtta kultuurikeskusena kasutusele aastatel 1914-1923 Aino ja Oskar Kallasele ning aastatel 1934-1943 Jaan Kaplinski vanaisale Jaan Raudsepale kuulunud villa Tartus Raja tn 31a, mis on ühtlasi Jaan Kaplinski sünnikodu, kus ta elas oma esimesed kolm eluaastat.
Kuna anname endale aru, et taolise hoone renoveerimisprotsess on aeganõudev tegevus, oleme plaaninud valmimise esialgseks tähtajaks aasta 2026. Meie nägemuse järgi hakkaks see maja tulevikus Kaplinski seltsi majutamise kõrval tegutsema ka kohaliku kogukonna kultuurikeskusena, kus toimuksid mitmesugused üritused: kohtumisõhtud, esinemised, konverentsid jne, seal asuksid Jaan Kaplinski ning Aino ja Oskar Kallase mälestustoad ning rahvusvaheline kultuuriresidentuur kirjanikele ja uurijatele. Restaureeritud villa katuse all saaksid endale tegevusruumi teisedki Tartu kirjandusseltsid nagu Ene Mihkelsoni selts, Karl Ristikivi selts jt. Selle kõige läbi rikastuks Tartu kui UNESCO kirjanduslinna sisuline tegevus ning laieneks ka ta rahvusvaheline maine.
Eesti-Soome kultuurisilla sümboliks oleva auväärse minevikuga ja ajalooliselt väärtusliku arhitektuuriga hoone restaureerimine ning kultuurile tagasi päästmine saab olema väärt tegu nii Tartu, Eesti kui ka kahe vennasrahva, eestlaste ja soomlaste koostöö ja suhete jaoks.
Tulevikus on Kaplinski-Kallaste keskuse arendamiseks ja haldamiseks ilmselt otstarbekas luua sihtasutus, mille kaudu otsime võimalusi hoone ostmiseks, renoveerimiseks ja hilisemaks tegevuste toetamiseks. Taotleme selleks avalikke vahendeid, ootame annetusi eraisikutelt, esitame sihtotstarbelisi projektitoetusi ja teenime omatulu samas hoones paiknevatest külalistubadest. Seltsi ja keskuse omavahelised suhted, sihtasutuses osalejate ringi ja muud küsimused täpsustame järgnevatel aastatel.
Jaan Kaplinski ning Aino ja Oskar Kallas olid inimesed, kelle elutöö ulatub üle nende eluaja ja ajastu. Tulevane Kaplinski-Kallaste Kultuurikeskus saab olema kohaks, kus nende pärand leiab endale kodu ning räägib lugusid nii praegustele kui ka järgnevatele põlvkondadele.
Jaan Kaplinski ning Aino ja Oskar Kallase keskuse visiooni toetavad:
- Jaan Kaplinski perekond
- Tartu linn
- Tartu Ülikool
- Tartu Ülikooli Raamatukogu
- Eesti Rahva Muuseum
- Eesti Kirjandusmuuseum
- Eesti Kirjanike Liit
- Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond
- Eesti Heliloojate Liit
- Soome Instituut Eestis